Trükkisin mõned jõ... talvekaardid. A6 mõõdus ja avanevad kahepoolsed.

Kes kuuse, küünalde ja kuldsete keradega kaarte saata ei taha, küsigu julgelt.

* viimasel kahel kaardil on auto juhikülje esiukse kõlgvaade

"Vanitas", akrüül soomepapil, ca. 60x50 cm.

"Pablo", akrüül vineertahvlil, ca. 60x40.

Need mõõdud panin mälu järgi ja väga umbkaudu, sest need pole mõõtmiseks käepärast.

Erinevas suuruses ja värvis särkidel kekslevaid sarvega vareseid sai mõnuga tõmmatud, nii, kuis vähegi tundus. Aga kallis aparaat veel fotograafi ei tee, mistõttu pidasin paremaks fotodega kah natuke mängida.

Need kotid ja särgid on Alice'i idee ja teostus. Ma natuke aitasin nõu ja jõuga.

Hehee, homsest sai kuuke. A see selleks. Ülaltoodud fotodel on meie kodustuudio esimene omaloominguline toodang. Särkide varrukad on üleskeeratud ning õmmeldud, mis peaks neile omistama unisex staatuse. Kel soovi sellist särki kanda helistagu/kirjutagu.

Ma ei hakka täpsemalt selgitama, et kellele ja miks need asjad tehtud on. Nimetagem neid lihtsalt esimesteks trükiproovideks meie koduses stuudios.

Joonistasin Ristole sünnipäevaks/soolaleivaks ning saatsin Janari ja tervitustega Tallinna.

Vahepeal võtsin Aliceilt õmblustunde ja õmblesin endale koti. Tahtsin teada, kuidas teatud kangad suuremate mahtude puhul käituvad ning sain ka vastuse. Koti küljed on kõik ca. 40cm, mida on liiast, et selline materjal ilusti vormi hoiaks. Aga kuna mul nii suuri kotte eriti ei ole, siis on see enda tarbeks kui rusikas silmaauku. 

Pilt on endiselt valgendi + akrüül tehnikas ja kujutab origaamiluike, kui jääb arusaamatuks.

P.S. Valgustuslaud on valmis, peaaegu kõik värvid ja muu keemia on olemas ning pimekast/trükipind on valmimas - trükistuudio avamiseni ca. nädal!

Ei taha siia visuaalse toeta kirjutada, kuid asjakohaseid pilte pole. Seega panen mõned visandid, mis ma Cätile lõputöö tarvis kritseldasin.

Jutt on hoopis serigraafia teemaline. Nimelt on koduse trükistuudio ehitamine täies hoos ning kohe kohe valmimas. Siis, kui kõik kena ja valmis, postitan ka pilte. Seniks palun pöialt hoida, et kõik mõnusasti laabuks.

Keskealisele prouale telliti sünnipäevaks selline kott. Teine pool on must.

Maalingute osakonna näituse  tarvis paluti autoportreesid teha. Eks ma siis tegin kah. 50x50, õli lõuendil.

Leidsin Janari blogist need pildid. Mõlemad särgid on aastase vahega sõber Märtenile sünnipäevaks tehtud. Esimene(kollane) on markeriga maalitud ning pesumasin on selle praeguseks juba vaevu nähtavaks muutnud. Teine on akrüülvärvidega ja sellele ennustan ka pikemat eluiga.

Tellimus pulmaaastapäevaks. Sellega oli omajagu tegemist, sest fotomaterjal oli kehvapoolne ning tagatipuks lõikasin paspartuud tehes veel korralikult näppu kah. Õnneks pritsis verd igale poole mujale, kui tööle ja asi sai siiski valmis. Ca. A4 akvarellipaberil tintekas ja akvarell.
P.S. Aitäh emale, kes mu kiirelt kodustes tingimustes kokku õmbles.

Ema töökaaslase vennal tuleb sünnipäev, mille puhuks pannakse kokku mingi mälestuste album. Kuna kõigist sündmustest ilmselgelt fotosid pole, sai minu ülesandeks mõningad illustreerida.

Stabilo 0,4 must tindikas ja akvarell ca. A5 akvarellipaberil.

Karjaskäik.

Tüdrukutel läks kulupõletamine üle käte ning vend tormas appi.

Kurkide hoidistamine.

Vend lüpsab ja õde hoiab saba.

Õele juubeliks. Alice õmbles jällegi koti ja ma maalisin lapsepõlvepildi järgi. Teisele õele on veel tegemata.

Ema portree linoollõikes. Ca. 45x45 cm.

Joonistasin isast foto järgi portree. Kasutasin musta tindipliiatsit ja akvarelli.

Janarile sünnipäevaks tehtud kott. Ma maalisin, Alice õmbles. Kasutasin pesuvalgendit ja musta akrüüli. Pildilt pole näha, et lõige on selle kollasest paberist mudeli järgi, mille kunagi varem postitasin.
Ja tegelikult on neid kotte veel tehtud, kuid koguaeg on ununenud pildistada. Õnneks Janar oli nii kena, et  klõpsas ja saatis.

Modelliks oli meie osakonna meister Madis. 120x135 cm, õli ja akrüül soomepapil.

Veel kaks koolitööd. Õli soomepapil.

Marko ja Reela palusid, et ma nende tualetikappidega miskit teeks. Võtsin erinevad värvijäägid ja markerid kokku ja tulemus on ülaloleval pildil.
Kohapeal tundub see igati kena ja kõik on rahul, kuid seda fotot silmitsedes tundub, et peab ikka pintsli uuesti kätte võtma.

Joonistasin vanatädile sünnipäevaks tema kadunud kaasa Martini.